Külmik

Tere! Oskab keegi kogenum kirjeldada kuidas külmik gaasiga sõidu peal toimima peaks. Minu omal selline mure et kohapeal seistes nagu toimib ja külmetab ka (mitte eriti tugevalt võrreldes sellega kui panna ta tööle 220V pealt) aga sõites on mõne tunniga kõik sulanud. Samas ka veidi jahedama ilmaga ka ei taha eriti külmetada. Oskab keegi õpetada kas viga külmikus või minus või käibki see külmikuvärk niiviisi?

Teoreetiliselt peaks ta sul ikkagi külmetama ka gaasiga. Minul on kolm reziimi - gaas, 12V ja 220V. Sõidu ajal hoian 12v reziimil ja kui jään kuskile peatuma, kus ei ole võimalik voolu võtta, lülitan gaasile ümber. Siiani on küll jahutanud ilusasti ka gaasiga.
Kas sul sõidu ajal 12V peale ei anna ümber lülitada?

Erinevad haagissuvilad on küll kõik kannatanud sõidu ajal ka külmikut gaasiga kasutada. Ega praktiliselt ju muud võimalust sõidu ajal külma seal hoida polegi.

Samas on need külmikud sellised imeleiutised, et tahavad korralikku jahutust tagumisele radikale.


Võibolla algab probleem hoopis sealt ?

Minul on see probleem ühe külmikuga tekkinud seismise ajal, et muutus hoopis soojenduskapiks.

Tavaliselt aitab, kui 1-2 arvutiventikat 12
V panna tagant radikat jahutama.

Tänan vastamast! Sellest radika jahutamisest ei saanud ma küll aru. Minu arusaamist mööda peaks külmik ikka nii toimima et välimist radikat soojendatakse ja sisemine jahutab. Seega mida parem küte väljast seda parem jahutus sees - või ma eksin. 12V pole sõidu ajal proovinud kasutada kuna korralikku toidet suvilal auto küljest ei ole - kasutan püsitoite akut 110Ah ja päiksepatareid katusel laadimiseks. Muud asjad toidab see variant ära aga 100W külmikule on selgelt liiga palju. Peaks vist proovima selle ühenduse auto vahele ära teha. Aga külmiku mittetoimimise kohta oli minul selline versioon et kas see külmaaine mis süsteemis ringleb, ikka sõidu ajal raputamiste ja õõtsutamiste korral üldse ringlema hakkab, kompressorit nagu tavakülmikul suvila omal ju pole. Sellest ka see huvi et kuidas kasutajatel see pikema sõidu korral toiminud on. Kapi sisu peaks ju ühe päevaga üles sulama kui jahutust enam pole. Ja kohapeal seistes nullist jahutamist alustades läheb ju ka pool päeva enne kui midagi toimuma hakkab.

Mul on külmik, mis töötabki ainult gaasi pealt. 12/220V süsteeme pole üldse küljeski. Külmetab ta sõidu ajal isegi paremini, kui kohapeal seistes. Kohapeal seistes on tähtis tagumise radika jahutus. Panin sinna lisaks 12V arvuti ventika, mis tegi olukorra veidi paremaks. Vahel on ka juhtunud, et ei külmeta hästi (tavaliselt läheb viin ikka sügavkülmast võttes härma). Tundub, et seda põhjustab termostaat, mis suure leegi liig vara kinni keerab. Arvan seda sellepärast, et termostaadi külma reguleerimise nupp käib nagu veidi raskelt ning teeb ka kriginat nagu oleks määrimata. Paraku pole termostaat lahtivõetav. Kas gaasiseadmeid üldse tohib määrida? (Mingit spraymääret vahele lasta, et kergemini liikuma hakkaks?)

Termostaadile ei tohiks sorts määret midagi teha. See , mis gaasikeevitustega plahvatusi määrdega kokkupuutel põhjustas, oli ikkagi hapnik.

Aga eestis on minu teada ainuke soomes kursuse läbinud ja vastava dokustaadi omandanud gaasiseadmete remontija Tallinnas firma Arpel OÜ omanik. Nemad ka remondivad gaasiseadmeid, võimalik, et termostaat vajab hoopis vahetust. Soovitan enne sealt küsida, kui määrima hakata.

Ja külmkapp on ikka sellise põhimõttega, et gaas peab seal tagumises radikas ära jahtuma, enne kui ta uuele kuumutusringile läheb.

Seepärast on radika lisajahutus suvel vajalik. Päästab vahel ka see, kui gaasileek miinimumini keerata, aga siis ju ka külmtab kehvemini.

Tööpõhimõte on neil kappidel täpselt sama, mis omaaegsetel vene külmikutel marki "Kristall"

Eile sai siis jällegi vähe külmikuga tegeldud. Termostaadile Teflonsprayd vahele ja hakkas kohe palju paremini käima, kuid tuli oli ikka kuidagi kehva, ajas sellist vastikut haput haisu sumpsist välja jne. Kiskusin kapi oma kohalt välja lasin põleti alt lahti. Võtsin ülemise T-kujulise toru ka lahti. Seal "tuletorus" sees on traadi otsas selline vintikeeratud plekiriba. See oli puha tahma täis. Puhastasin ära, samuti ka pühkisin "korstna" seest puhtaks. Panin kõik asja uuesti kokku ja käima ning voilaa asi töötab. Siit moraal, korstent tuleb ikka aeg-ajalt pühkida:) Üheks tahmamise põhjuseks võib vabalt olla, et mõni balloon juhtus kehvema kvaliteediga gaas olema näiteks? Eelmise ballooniga oli küll nii, et külmiku sumpsil olid nagu kondensvee tilgad küljes, mida tavaliselt seal pole.

Korstnat tuleb kindlasti puhastada jah. Tavaliselt, kui gaasiballoon hakkab tühjaks saama, siis ta hakkabki tahmama. Täpselt sama teema on ju gaasipliidiga - et kui pott hakkab alt küljest mustaks juba minema, siis järelikult saab balloon kohe tühjaks.
Mõned väidavad, et AGA gaas pidavat oluliselt parem ja puhtam olema, aga selle koha pealt ei ososka sõna sekka öelda, pole kogemust.
Teine asi, mis seda jama sinna tekitab, on temperatuuride vahe. Kui näiteks talvel lähed linna pääle ja autos jääb külmkapp gaasi reziimile, siis pikapeale jahtub ka õhk autos ning korstnas hakkab vaikselt tekkima kondents, mis siis hästi tahma kogub. Millegipärast pannakse veel need vedrutorud, mis eriti hästi nurkade vahelt tahmama hakkavad ja pealegi veel vilets puhastada ka.
Aga siis on ju hästi, kui tööle said;)

Mässisin ka täna külmiku gaasiosaga. Startides nagu hakkas tööle, aga kustus kohe jälle ära. Võtsin siis põleti osa lahti. Eelnevalt olin seda vinti keeratud lehte seal korstnas edasi tagasi liigutanud (korstna pühkimine). Põletit lahti võttes nägin, et rooste ja tahm oli kukkunud põleti peale. Seal ei saanudki enam midagi põleda. Puhastasin kõik kenasti ära ja lasin suruõhuga läbi. Vahepeal õnnestus düüs (väikse auguga plekitükk) ära kaotada. Lihtsalt kukkus puhastamispaika (suruõhk) minnes välja. Õnneks leidsin selle üles. Peale puhastamist töötas kõik korralikult.
Mu kärul on külmiku taha (kapi tagaseina mõõtmetes) moodustatud selline korralik tunnel. All on suured õhuvõturibid ja ülal samasuured väljapääsuribid (mõlemad õue poole, mõõduga 50x20cm). Sealt aukudest saab ka süsteemi hooldada. Väljaheitegaasid lähevad välja koos tuulutusega.
Vaatasin (netis), et ühel kaks aastat vanemal kärul (sama mark ja ehitus)need ribid üldse puuduvad. Ülal on ainult väljahetegaaside toru. Radika jahutus käib nagu toa poole (sisepildilt näha). See kütab ju siseruumi, mis on suvel niigi palav. Samas on sellise varaiandi puhul (siseruumi) jahutus viletsam. Ju käru ehitajad said sellest ka aru ja tegid natuke muudatusi.

On veel üks võimalus neile, kes ei viitsi gaasikülmikuga jännata. Nimelt kompressoriga A energiaklassi külmik. Nägin sellist bussi paigaldatuna (kõrgus 85cm). Omaniku sõnul töötab 120A/h aku pealt vabalt 3ööpäeva (läbi inverteri loomulikult). Kui nüüd kasutada inverteri toiteks eraldi akut, mis laadimise saab auto genekalt ning veel sisseehitatud akulaadijaga näiteks SELLIST inverterit, peaks saama päris hästi toimiva koosluse. Sõidu ajal saab aku genekalt toidet, kui seista sellises kohas, kus on ka 220V saadaval, siis töötaks külmik otse 220V pealt, samal ajal saab inverterit kasutada aku lisalaadimiseks. Ainus koht, kus aku peab üksi hakkama saama on parkimine paigas, kus 220V pole võtta. Enamasti siiski peaks 3 ööpäevasest autonoomiast piisama.
Sellise külmiku kasutamine on kindlasti ka odavam, kui gaasikülmikul.

Ei ole küll gaasikülmiku kestvust ühe ballooniga töötamisel uurinud, kuid üle kuu aja pidevat tööd peaks küll vastu pidama.
120 A/h-ne aku on paras suur ja raske tükk ja kui ta just päris uus pole, siis väheneb selle kasutusaeg kindlasti. Pealegi peaks see aku olema mitte tavaline autoaku, kuna need ei kannata tühjaks laadimist, vaid spets. aku mis seda kannatab.
Pealegi on matkaauto tavaliselt suht väike ja proovige kasvõi ükski öö magada töötava kompressorkülmiku kõrval!!!

Egau

Pealegi peaks see aku olema mitte tavaline autoaku, kuna need ei kannata tühjaks laadimist, vaid spets. aku mis seda kannatab.

Korvimehe poolt viidatud inverter lülitab ennast välja, kui pinge langeb alla 10 voldi.

Kui kasutada autode starterakusid, siis need on loodud suurt voolu andma ja autos töötama, kus pinge hoitakse tavaliselt 13,8 V peal ja aku alati laetud. Lühiajaliselt kannatavad need mingil määral tühjendamist kuid mitte pikalt. Iga selline tühjendamine (eriti kui aku pinge hakkab langema 12V-st allapoole) vähendab drastiliselt aku eluiga ja peatselt on see aku omadega õhtal!
Seega saab sellistel juhtudel kasutada vaid akusid, mis on ette nähtud andma pikaajaliselt väiksemat voolu ja ei ole suutelised starteri voolu andma. Need peavad hästi vastu ja kannatavad tühjendamist ka 10 voldini.
Seda tuleb alati silmas pidada matkaauto akudega varustamisel. Omal nahal järgi proovitud!

Starterakudele on kahjulik suure amperaasiga aku liialt tühjenemine. Tasakesi tühjenemine ei tee talle küll paha. Isegi siis mitte, kui aku väga tühjaks läheb. Tähtis on aga pärastine korralikult (1-2 ampriga) täislaadimine. Väga kahjulik on tühjenenud aku seismajätmine. Talvel lausa katastroofiline. Väga kahjulik on laadimisel aku ülekuumenemine (kiire laadimise tagajärg).
Nagu Egau'gi olen selle jutu tõepärasuse kõik omal nahal järgi proovinud. Töötasin 13 aastat autoelektrikuna. Üks minu ülesannetest oli kogu metsamajandi liikurite akude korrashoid ja remont.
"surnud" (sulfateerunud) aku saab just tasase vooluga tühjendamise (pirn põlema, kuni kustub) ja laadimisega (1-2A)uuesti ellu äratada. Aktiivmass kukub raamistikust välja järsul tühjenemisel/laadimisel. Senikaua, kuni raamistik terve ja aktiivmass sees, on aku tervis korras või ravitav.
Ka oma auto akule teen aeg-ajalt trenni. Panen ööseks garaasis gabariidid põlema ja lasen akul tühjeneda. Teise päeva panen laadima ja lasen laadida kaks ööpäeva. Enne kaht ööpäeva ei saa aku korralikku laetustaset.
Kiire laadimine ei lae kunagi akut lõplikult täis. Laadimisel aku keemine ei näita veel täisolekut.

Vanasti oli autoakudega küll nii, kuid kaasajal on need palju kapriissemad. Seda räägivad ka spetsid, kes asja täielikult valdavad. Olen omal nahal tunda saanud, kui ma paar talve tagasi autoaku tühjaks tõmbasin ja vaatamata hilisemale korralikule laadimisele enam endist mahutavust tagasi ei saanud. Ei jäänudki muud üle kui uus aku osta.
Matkaautos kustus mul ka üks starteraku (geel) sedasi üpris kähku ära.

Nagu ma aru saan, müüd Sa igasugu vidinaid, mis autoelamus vajalikud on.
Mul on külmkapi jääkambri uksehing puruks ja teisel ka pragu sees. Kas Sul selliseid asju ka on?
Vaatasin Auto Caravan Centrum ja Rimori kodulehelt ka, kumbaki ei pakkunud. Ma rohkem ei tea ka kedagi, kes sellist kola müüksid.

Kui vaja, otsin mingi mudeli nime või teebn pildi.

kõike mis matkaautotele tarvis saab
www.reimo.com
edasimüüja Estis www.matkasuvilad.ee
Hinnad eur x 15,7 ja kaup Tallinnas:)

see oli küll hea lihtne vastus, aga mina ei oska küll sealt neid kuskilt leida

sorry oli jah natuke lihtne vastus.
Mis firma külmik sul on kui Dometic siis lihtsam, kuid saan ka varuosasid Thedfordile, Waecole ja Telairile.
niit et tarvis külmiku marki ja sseria nr

ok, ma vaatan õhtal kodus järgi ja annan teada. Ma selle sinu saadetud lehekülje kammisin üsna läbi, kus vähegi arvasin olevat selliseid jubinaid, aga säält ma ei leidnud:(

see luugi hing näeb välja selline:



Firma on Dometic

leiad siukseid asju?

Tulles tagasi teemaalgataja mure juurde lisan, et talvisel ajal on oluline kasutada ka sõiduki välisseinal olevatel külmiku avadel talvekatteid ja suviseks ajaks need siis ka ära võtta.

Samuti lisan, et oluline on kasutada ka õiget gaasi. Teadaolevalt on üheks selliseks AGA gaas, mark Agasol.
Igasugused propaanid-butaanid-metaanid pidid tänapäevastele tundlikele matkaautode gaasiseadmetele halvasti mõjuma.

Ivar Kalev Kirjutas:

Ivar Kalev kirjutas:
Samuti lisan, et oluline on kasutada ka õiget gaasi. Teadaolevalt on üheks selliseks AGA gaas, mark Agasol.
Igasugused propaanid-butaanid-metaanid pidid tänapäevastele tundlikele matkaautode gaasiseadmetele halvasti mõjuma.

Ei ole küll kursis, mis gaasisegu sisaldab eelpoolmainitud Agasol ning pole seda ka ise kunagi kasutanud.
Kindlasti sobib aga matkaautodes kasutamiseks puhas propaan. Olen viimased aastad vahetanud balloone ainult Tlns. Betooni tänaval Gamoses ning sealtmaalt pole gaasiga enam mingeid probleeme olnud. Seal on saadaval nii puhas propaan, kui ka odavam propaani-butaani segu, mida ei tasuks matkaautodes kasutada parem.

Siin võib vahe olla ka seadmete põlvkondades. Nagu kirjutasin, siis uuema põlvkonna seadmetele on selge soovitus kasutada AGA Agasoli. Soovitas sõiduki müüja, seega puudus ka reklaami moment.

AGA's müüdav Agasol ongi praktiliselt puhas propaan. See sisaldab 90% propaani ja siis veel mingeid lisandeid. Minuteada Eestis puhtamat propaani enam ei saa, sest see kõik tuleb Reolast.

Olen ka ise ainult seda 6 aastat kasutanud ja seetõttu pole gaasiseadmetega mingeid probleeme olnud. Ükskõik kas siis talvel või suvel!