Iveco Eurocargo 75e14 95a elamuautoks

määrimisega on jah keeruline lugu
iga libe asi ei sobi määrdeks igale poole ja see kehtib ka laagrite puhul
üks laagrite müügimees kunagi ütles, et vale määre eraldub lihtsalt kaheks - õli ja "seep"
õli lahkub laagrist ja seep ei määri midagi. :silly:

ehk SKF laagrite tehnohoolde käsiraamatus on ka määrimise kohta oma peatükk kus on kirjas et määrdeaine peamine ülesanne on moodustada hõõrdepinadele kelme mis need pinnad lahutab ja sealt tuleb sisse vahe mis olukorras mis määre on OK ja mis mitte.

on kiire pööre ja aeglane pööre, kõrgem ja madalam temperatuur ning vahe koormusest samuti mängivad rolli laagri parameetrid ehk siselõtkud.
igal juhul tuleb kasutada määret mis vastab omadustelt sellele mis on ette nähtud.

ehk loomulikult on kohti kuhu sobib igasugune "tavott" aga rattalaagrisse ma seda ei topiks

Uurisin väheke pabereid. Selle autole on ette nähtud esiratta laagri määrdeks tagasilla õli. Tutela W 90/M - DA on originaali tähis. Sellele vastab meil õli SAE 80W 90, ehk tavaline Ziguli tagasillaõli. TEPiga väga mööda ei pannudki Ainult niipalju, et talvel põllutööd ei tehta ja TEP ei kannata eriti külma. Muutub -18 kraadi juures juba kandiks.

Hm, aasta möödas jälle. Kirjutan ka midagi.
Vahepeal polnud aega midagi teha ja siis polnud millesti kirjutada. Roostet ju kõik kaasfoorumlased teavad ja eks sellega peabki võitlema.
Täna aga tuli midagi erku. Ennem, kui hakkasin panema kabiini tagumist tugikronsteini paika mõtlesin korda teha käigukangi vahemuhvi. On selline kardaaniristi põhimõttel asi ja jääb just kronsa varju. Lahti võttes tundus mulle midagi tuttavat. No ei või olla, ehk saab kohendada mõeldud asjast.
Otsisin oma varudest plastpuksid välja ja ennäe imet, ümbertegemist on ikke väga vähe. Puksid on ette nähtud vene autodel sarniiride remondiks. Üks vist mosse oma ja teine peaks siksile sobima. Vist sellepärst, et ei mäletagi neid kunagi kasutavat olnud.
Ühel puksil võtsin väikse killu vahelt ära, et ta pesasse mahuks ja teisel tegin auku väheke ümmargusemaks.
Volvopeerud lööks mind sellise auto mõnitamise eest risti, aga see pole ju Volvo foorum. :whistle: Ja ega see nüüd väga valesti ka polnud. Lada ja Iveco on ju lõpeks samast tüvest tulnud.
Pildil on näha vanad puksid, valmis uued puksid ja algmaterjal.



Tuleb välja, et vanat täi nahka ei tohi ka ära visata. Kõike võib kunagi vaja minna. Sellepärast mul ongi kõik kohad täinahku täis ja seina peale ka veel löödud. Omal kipub ainult ruumi väheks jääma nende vahel.

Arengud on aeglased, aga siiski midagi.
Kabiini tagaosa vedrustab kummist puhver. Aeg on teinud oma töö ja kummi on metalli küljest lahti andnud. Panin kruvidega uuesti tagasi. Lisaks sellele puhvrile toestab nüüd kabiini ka teine kummipuhver. Vana puhvri ülesanne on hoida kabiini külgedele liikumast. Sellise ülesandega tuleb kruvitud puhver vabalt toime.



Töö käigus jäi mulle silma alla siduri vaatlusava. Sidur paistab hiljuti vahetatud olevat.



Tahapoole liikudes mõtlesin, et võtan ka käigukasti tala maha. Sealt vahelt oli muidu väga raske roostet töödelda. Tala eemaldatud tuli alt välja päris kole pilt. Hetkeemotsioonil mõtlesin ka kronsad ära võtta. Kohe hakkasin ka seda kahetsema. Millegipärast on kronsa kuuest kinnitusest kaks needid. Nii mõlemal pool. Kui juba otsus tehtud, taganeda ka ei tahtnud. Lõikasin needid maha ja rahuldus suur. Kronsal pragu sees (hiljem selgus ka teisel pool sama). Loomulikult keevitasin praod kinni.













Vedrulehtede vahele panin õhukse transportöörlindi tükid. Nii on hõõrdetakistus väiksem ja pisut tõstab vana vedrupakki. Vedrukapi tungisin raamist eemale ja sain ka sealt vahelt töödelda.
Kui pildil paistvad raamitükid komplekteeritud, siis on pool raami valmis

Aeg nii palju edasi liikunud, et eravestlustes juba küsitakse projekti kohta. Annan siis märku, et asi edeneb, aga väga visalt.
Küll pole aega, siis pole viitsimist ja kui lõpuks kallale lähed juhtub äpardus. Hakkasin külge panema kabiini tugikronsteini. Kaks polti keerasin vastu ja kohe sai ka kinni pingutada. Kolmas polt vastu ja pinguta ja pinguta ... lõpuks hakkasin seespoolt raami vaatama ja avastasin, et piduritoru poldi vahel. Piduritoru laiaks litsutud, "viskasin" võtmed maha ja läksin tuppa.
Nüüdseks on piduritoru raami küljest välja nokitud ja ootab tegemist.
Käigukasti kronsa üks kinnituspolt sai korpuse seest välja puuritud ja palju muud sellist tüütut tööd, mis kuidagi edasi ei vii.
Poldi vintide puhastamiseks ühendasin mitme riista funktsioonid. Nii saama kiiremini/kergemini.

Vaata, et ära ei tüdine :laugh:

Kuule, mees, sa oled võlgades! Millal oma edenema hakanud projekti lased piiluma?

Noneh, võlg on võõra oma. Õnneks pole kongis sees veel midagi juhtunud.
Nagu Ivar kahtlustas, jooksis tahtmine vahepeal kinni. lõpuks sain sõbra abiga sellest ummikseiust üle. Töö käib jälle täie hooga.
Eile sai asja niikaugele, et tõin auto linna. Minnes, ilma kongita sõites, oli masin väga kõva. Kartsin juba, et vedru sai liiga kõva. Nüüd kongiga tulles oli "perutamine" kadunud. Tulles tegin veelkord küttekulu eksperimenti. 13,5 sai keskmiseks. Minnes (ilma kongita) sain täpselt 5liitriga sõbra taluni. Just sellepärast ekstra tulin sealtläbi ka tagasi. Tema juures tankisin 5liitrise kanku täis ja tulin kodo poole. Huvitav oli see, et vedas koju välja, kuigi kong nüüd peal. Petukaup oli see, et sõbra juurde jõudmiseks oli ennem 20km sõitu. Tühja masinaga minnes olin aga eelnevalt sõitnud ainult umbes 6km ja sedagi linna vahel. Ju luges siis silla/käigukasti soojaks sõit niipalju, et kompenseeris kongi tuuletakistuse.
Vahepealseid edenemisi saate lugeda teise foorumi postitustest.
forum.automoto.ee/showthread.php?tid=46374&page=4

Aeg läheb, aga mitte päris tühjalt.
Kuna auto lubatud koormus tuleb enamuses paari ruutmeetri peale, siis tuleb see koht veidi ümber teha. Tugevamaks loomulikult. Võtsin põrandad üles ja panin põrndaplaatide alla prussid. Koorma koha peale kohe eriti tihedalt.
Plaatide ülemine pool on piisavalt kulunud. Õlitasin kulunud poole ja keerasin selle allapoole. Nüüd on "uus" pind jälle põrandaks. Ka vahetusid plaatide kohad, just koormuskohtade vahetuseks.
Kongi tööpind on paigas ja kinni. Elupinna kohal tuli mustaks põrandaks OSB plaat. Sinna peale tuleb soojustus ja siis alles uuesti põrandaplaat.
Kõik puidu õlitan ära. Sissejääv puitosa saab tõrvaõli ja õue jääv osa lihtsalt vana mootoriõli. Üks must tõkat keik.

Veel väikseid arenguid.
Vähemasti ei saja enam sisse. Väike uks tahtis vägisi tagurpidi lahti käia. Tõstsin hinged teistpidi. Kahjuks lukuga seda teha ei saanud. Olgu siis, vähemasti on uks lahtiolles mittesegavas asendis.
Liistu kinnituskruvid kipuvad liistu all ära roostetama. Näha ei ole, aga ühel hetkel enam kinni ka ei hoia midagi. Tegin siis korrosioonitõrje ka ära, ennem liistu panekut.

Hei. Kaugel järg on juba ? Tuleks kohe vaatama.

Ei pole kaugel, linnas on. Võid ikke läbi astuda, vaatame, mis toimub. Ära väga looda.

Kahes kohas on ikke teemat raske järgi vedada. Ka see masin on nüüdseks valmis ja kasutuses. Täit teemat saate vaadata, kui klõpsate lingile.
forum.automoto.ee/showthread.php?tid=46374

Midlineri peal katsetatud päiksepaneelid läksid ootamatult käiku siinse masina peal. Tööjärg viis sellisesse kohta, kus polegi voolu. Pidevalt generaatori otsas rippumine ei ole just mugav. Ostsin siis poest inverteri, panin päiksepaneelid üles ja katsetus oli kohe kõrgemal tasemel.
Autol on kõhu all miskit 400Ah akusid. Päiksepaneele on 180w ja inverter on 1000w. Proovisin ühe päeva täitsa iseseisvalt hakkama saada. Päev päikseline, pisut pilveribasid oli ka. Kolm meest said söönuks ja kohvitataud. Vahepeal küll inverter piiksus, aga selleks ajaks sai toit valmis ka. Toidu tegemiseks kasutasin 1000w kiirkeedupotti ja vee keetmiseks 700w veekannu. Muud asjad on nii väikse tarbimisega, et es tasugid mainimist (külmik, valgus, arvuti).
Kombo oli nii edukas, et paari päeva pärast ostsin veel ühe inverteri (600w) ja vedasin ühe tagavara aku töömaale. Nüüd on töökoha valgustus ka pidevalt olemas. Suuremate tarbimiste puhuks (lõikamine ja segu tegemine) panen geneka käima. Sel ajal saab tulede aku akulaadijast "toitu" ja auto akud saavad ka lisalaadimist.
Võtsin kaks vana pistikut koos juhtmetega ja ühendasin juhtmed omavahel. Kui nüüd autol 220v toidet taga pole ja tahan saada kogu auto elektrisüsteemi tööle, siis pistan ühe pistiku otsa auto seinapistikusse ja teise inverterisse. Nii on kogu auto elektrisüteem jalle töös. Muidugi saab seda asja teha ümberlülitiga, aga mul oli vaja kiirlahendust.





















Millalgi rohkem aega tekib, katsub sistemi statsionaarsemaks ajada. Kui koroona sedasi edasi areneb, siis "laps oota, see aeg on kiir küll tulema".

Päikest nüüd olulisemalt vähem. Päikse energiaga söögi tegemine pole enam võimalik. See aga polegi probleem, kuna maja elektrilahendus (päiksepaneelid, diiselgeneraator ja akud) on nüüd olemas.
Küll aga ajendas ajutine kitsikus mind kongi soojatootmist täiendama. Töö algusaegade elektrikitsikus jättis ka kongi külmaks. Et sellist olukorda enam ei tekiks otsustasin paigaldada diiselküttel soojendi.






Mõned augud kongi põhja ja fööni kinnitus.





Natuke juhtmetega pusimist





ja sooja saigi tuppa





30 ei ole mette toa temp, vaid allesjäänud fööni tööaeg. Nagu päikseenergijagagi on soojamajandus mustand. Hiljem, aja tekkimisel, tuleb tehtut väheke kohendada. Installatsioonid toimusid ju otse objektil.
2x2 töötundi on kulutanud umbes 150ml diislit.

Motamees kirjutas: Et sellist olukorda enam ei tekiks otsustasin paigaldada diiselküttel soojendi.
2x2 töötundi on kulutanud umbes 150ml diislit.

Hea ökonoomne ahi Sul
Mul võtab analoogne ahi ca 400ml tunnis. Uhab muidugi max võimsusel ka alati.

Korvimees kirjutas: ...Mul võtab analoogne ahi ca 400ml tunnis. Uhab muidugi max võimsusel ka alati.

No selline ütlus paneb mind nüüd täpsemalt mõõtma seda kulu, aga kindlasti pole kulu nii suur, kui sul. Mul on kütuse paagiks umbes 1,5 liitrine nõu ja kahe tsükliga on sealt kadunud õige pisut.
Mul ei uhanud ta ka täiega, kuigi arvasin seda. Toa soojenedes võtab pöörded nii maha, et vaevu on kuulda.
Need föönid mis ma näinud olen, on olnud siseringlusega. Mul võtab väljast õhu ja puhub tuppa. Ilmselgelt miinus 20 kraadi juures kulutab ta oluliselt rohkem kütet.

ma ei ole küll kalleid sakslasi ja venelasi kasutanud , katsetan hiinlastega kolme aata jooksul ei ole neile midagi ette heita , tuleb igaks juhuks alguses mõned asjad üle vaadata aga hiinlastel on mitmed reguleerimise võimalused , nii käsitsi kui automaatikaga igal juhul , kui kuni 500 ml /h maks võimsusega on kuut soe siis hiljem töötab 250 ml /h ja hoiab sooja ,ei ole miinimumi veel mõõtnud , st palju ta sel juhul kütust võtab , seda miinimumi saab hiinlastel ka muuta.

Motamees kirjutas: ...No selline ütlus paneb mind nüüd täpsemalt mõõtma seda kulu, aga kindlasti pole kulu nii suur, kui sul. Mul on kütuse paagiks umbes 1,5 liitrine nõu ja kahe tsükliga on sealt kadunud õige pisut...

Silm on petlik ja inimene tahab ikka juurde panna või maha võtta. Kuidas parasjagu meeldivam on.
Mõõtsin nüüd täpsemalt. Kõiksepealt oli nõu suurus mööda pandud. Tegelikult mahub "paaki" 2 liitrit. Kulu oli umbes kriipsuni ja mõõdetuna on see 400ml. See teeb siis ikkagi 4 korda vähem, kui Korvimehel. Tööajas parandust ei tule, kuna föön töötab 120 minti korraga ja kaks korda olen kasutanud.

a millest see 120 minutit tulnud on ?

Äkki Korvimees kütab talvel

pritsu kirjutas: a millest see 120 minutit tulnud on ?

Minu väiksel bussil ka (siseringlusega) Webasto max 120min.

pritsu kirjutas: a millest see 120 minutit tulnud on ?

Ega ma es tea. Kui vajutan leegi nupule, siis hakkab automaatselt 120 mindi pealt maha käima. Pole proovinud ja es oskagi programmeerida seda kella. Toa temperatuuri sain nuppu keerates enam vähem paika.
Eks internetist peaks otsima kasutusjuhendit. Poiss mulle ühendusskeemi leidis. Tänu sellele sain ta üldse käima. Asjad olid lihtsalt ühe avariilise masina pealt maha lõigatud.
Tuba on mul nii hästi soojustatud, et peaks ühest tsüklist öö jooksul piisama. Muidugi seda tavalise Eesti talve ajal (sitt suusailm). Miinus kahekümnega peab vast rohkem föönitama. Ükskord oli mingi sulalumega ilm, kui öö magasin autos. Sõidusoojast (radikad mootorist soojad) kongist piisas hommikuni.

kaminahi kirjutas: Äkki Korvimees kütab talvel

Kes siis suvel ahju kütab, ikka talvel

Lasin täna prooviks ahjul 8 tundi järjest miinimumi peal tiksuda. Küttekulu oli ca 1 liiter. Maksimumi peal oleks sama ajaga läinud ~3,2liitrit. Selline siis erinevus.

Kuda sa teda miinimumi peal lased joosta? Kas reguleerid toa tempi?
Mul algul laseb täie vurriga, aga mingi aja pärast tõmbab ise pöörded maha. Siis on tuba soe ka.
Miinimumi peal ongi meil enam-vähem sama kulu.