Solifer Artic 500 -> Phoenix Solifer Artic 500 - renoveerimislogi

Solifer Artic 500 [strike]tuhast[/strike] mädanikust tõusmise logi;)

Algne välimus

Nüüd uus põrand.
Originaalis oli põrandas kasutatud 50mm penot.
Asemele läks 25mm EPS 100 + 20mm FINNFOAM.
Mõlemad vahvlipooled veekindlast vineerist.
Pruss - 45x55 immutatud.

PS.
Koormarihmadega sai tõmmatud põrand õigesse kohta esiprofiili vahele vajalikku kohta.

Järgneb.

Paigaldatud tugijalad.
Selleks, et need uued

ei muutuks samasuguseks, nagu vanad,

Keevitasin tugevdused juurde,

Järgneb.

Nüüd siis lisa
Prussid
ja peno vasakus seinas paigal

ootab vineeritahvli kinnitust. Kui ilm lubab - on see plaanis täna õhtul.

Järgneb.

PS
Tegin vöikse arvutuse
kuna selle teema algseis matkaauto.com/forum/13-uued-liikmed/8790-tere-uue-kasutaja-poolt
oli pmst sama kui kasutaja motamees Rimori matkaauto.com/forum/ise-tehtud-hasti-tehtud/6582-rimori-surm-voi-vastupidi
sai arveststud, et veekogus minu soliferi soojustuses oli ka ca 200kg !
Loodetavasti on asi ikkagi tehnoloogia arengus ja tänapäeval toodetud vahtplast enam nii vett ei ima. Endal majasoojustusest ülejäänud EPS tükid lageda taeva all ca 4 aastat ei ole küll vettinud.

Seniks kui on märjem ilm küsiks suurema kogemuspagasiga isetegijatelt - remontijatelt.
Keegi ei ole mõelnud panna tavalise veepaagi ja pumba asemele hüdrogoori surveanum ja pump 0,6mBar ?
näiteks selline
www.aliexpress.com/item/High-Pressure-Low-Noise-Black-DC-12V-Water-Pump-70-PSI-Agricultural-Electric-Mayitr-Diaphragm-Water/32814266283.html

sisend ots vooliku jaoks tagasilöögiklapiga, et saaks igast survesüsteemist vett kasutada

plussid ja miinused kes pakuks ?

Mehis kirjutas: ...Keegi ei ole mõelnud panna tavalise veepaagi ja pumba asemele hüdrogoori surveanum ja pump 0,6mBar ?
näiteks selline...plussid ja miinused kes pakuks ?

Sellise pumbaga veesüsteemi ehitasin oma kehele eelmisele masinale. Tavaline veepaak, lülitad pumba sisse ja vastavalt vee tarbimisele lülitub automaatselt sisse. Sai ka dussi kasutada. Ise tõmbab vee üles (pump oli paagist kõrgemal). Vee taseme kontrollimiseks oli elektriline tasapinna mõõdik.
Praegusel autol ei ole kasutanud, kuigi pump on juba olemas. Ei olnud hääd veepaagi kohta ja paaki ennast. Läksin kergema (lihtsama, lollikindlama) vastupanu teed. Panin kraaniga paagi seina peale ja sealt ise tilgub. Vee tase on lihtsalt silmaga kontrollitav.
Pumbaga ei olnud eelmise masina juures küll probleeme. Mingit surveanumat süsteem ei vajanud. Mittevajadusel lülitasin ikkagi pumba välja, kuna ükskord lõi kuumavee vooliku lahti. Soojaga läks voolik pehmeks, kinnitus nõrgenes ja jama majas. Sõidu pealt järsku aur/vesi lahti. Väljas oli 10-15 kraadi külma. Ruttu auto seisma ja pump välja, siis juba aega arutada. Peale seda lülitasin alati pumba välja.
Omavoolu teel ei saa panna sooja/külma (segistiga) vee süsteemi. Ma ei näinud nagu erilist vajadust ka soojale veele. Juba eelmises masinas käisin külma dussi all. See ka üks põhjus, miks praegu pole kasutanud seda pumpa.

Minu matkaautodel on kõigil selline süsteem olnud.
Küll ilma veevärgi otsata. Süsteemis koguaeg surve sees ja kui langeb, siis hakkab pump tööle. Ja survepaak-hüdrofor on ka vahel, et vesi ühtlaselt jookseks kraanist..

Enamik süsteeme on välja ehitatud väikese hüdrofoori ja pumbaga, st veepaak, pump ja ca 1l hüdrofoor. Mõnedel aga on kraani juures mikrolüliti, mis kraani avades kohe pumba käivitas ja hüdrofoori ahelas ei olnud. Ja kui tahad istuda välise trassi otsas, siis parem teha nii, et väline surve hüdrofoorini ei jõua, st kraan vahele. Siis peavad aga ülejäänud kraanidel-torudel väga head ühendused olema, sest välitrassid on keskeltläbi 3 atise survega.

Selle vastu rohuks annab reduktori vahele panna.

Sel juhul lihtsam reduktor juba sisendvooliku ja kuudi vahele panna, siis ei pea kuuti enam lisakola toppima.
Piisaks ilmselt ka kastmissüstemide omast.
hortinet.ee/koik-tooted/survealandaja/

Tänud kogemusi jagamast.

Järgmise teemana panen üles just joonistatud elektriskeemi esimese osa.
curretn limiteri alla käib alliekspressist tellitav elektroonikaplokk
www.aliexpress.com/item/Promotion-1A-10A-Current-limiter-module-12V-24V-DC-Motor-Speed-Controller-PWM-CCMCP/32584719052.html

Elektroonikana valja joonistatud osa on automaat, mis lülitab akulaadija veduri generaatori taha ainult peale mootori käivitamist. Seadetakistiga on see pinge väärtus sätitav.
220V ilmnemisel lülitub laadimine smart laadija taha ja samuti lahutatakse aku veduri elektrisüsteemist, ka siis, kui veduki mootor on käivitunud.

permanent poweri juhtmed ( pinnid 9 ja 13 ) jätsin ära. Teema, et mingi pinge on alati pidevalt kärupesas autol on minu jaoks absurd.
Aitab switched powerist. ( pinnid 10 ja 11 )

Lambid läevad otse loomulikult LED põhised. Õnneks on Tallinna tööriistamarketis neid jalaga segada igat tüüpi.

Mis puudutab 12V koormust ( valgustus ja veevärk + küttekontroller ja küttepump ) tulevad skeemi teises jaos.

Soovitan soojalt panna 230 V sisendisse ka rikkevoolukaitse.

Vahepeal aega mööda läind ja puhkuse start läheneb
Veidi pildimaterjali juurde
Sõrestik seinte piagaldamiseks

Seinad püsti.

Algab esiosa ja katuse paigaldus


järgneb.

Olen kunagi peaaegu sama asja läbi teinud, ainult vanemal Solifer Arctic 50 L. Sõber Rootsist pakkus. Mõtlesin veits ja nõustusin. Sai välja vahetatud lagi koos talade ja soojustusega esimesest aknast kuni taga põhjani ja ukse ümbrus. Panin sisse uued seinad. Pilte kahjuks pole, kadusid kuhugi. Soojustus oli ikka päris äbi vettinud, poisil andis tassida. Aga jaksu selise taastamisel.

Tellisin motonetis ära
45-2791 "Caravan haakeseadme lukk" 1 tk 8,90 eur/tk 8,90 eur
45-2779 "Caravan-nurgatoe plaat 4 tk" 1 tk 9,90 eur/tk 9,90 eur
45-2785 "Caravan kaalumõõdik" 1 tk 9,90 eur/tk 9,90 eur

WIFI tagurduskaamera on ka juba postkontoris ootel
www.aliexpress.com/store/product/WIFI-Reversing-Camera-Dash-Cam-Star-Night-Vision-Car-Rear-View-Camera-Mini-Body-Water-proof/1187689_32883086245.html

see nädalavahetus on plaanis katus peale saada.

WIFI kaamera, kas oskad õelda, mis tal töö maa on? Kui panna bussile haagis järgi (distants kokku ca 15 meetrit), kas näitab pilti?
Kui töötab iPhonega, kas töötab ka iPadiga (vist jah?)?

Passi järgi kaugus 50,,,80m - vast free air. Igal juhul peab loomkatsetega kontrollima.
Passi järgi töötab nii Androidiga ui ka IOSiga-

Ostsin veokale sellise tagurduskaamera. www.mynewsdesk.com/fi/pressreleases/peruutuskameran-voi-asentaa-nyt-myoes-vanhempaan-autoon-1083503
Lubavad 100m leviala, aga sittagi pole. Kaamera on kongi taga ja telekas ees kabiinis (elementaarne ju) ja juba on leviprobleemid 7m vahe puhul.
Kaks korda on juba garantii korras välja vahetatud ka. Vaatab kaua nüüdsel korral kestab. Veaks, et ei võta enam üldse ühendust. Kahetsen juba, et juhtmega asja pole ostnud. Üks kord juhtmetega mässata ja kindel ühendus olemas (teisel auto on ja 3x odavam)

paraku pean tunnistama, et see kaamera küll seatud eesmärki ei täida- max kaugus on ca 10 meetrit. google appil mingeid häälestusi pole.
üldiselt - vaatan - sobib vast bussi sisse. kuni 6 m on ok ühendus juhul. kui vaheseinu vahel pole.
tagurduskaamera ta nagu oleks.

See kaugus sõltub otsenähtavusest. Sul jääb telefoni ja kaamera vahele hunnik plekki. Kujuta ette, et kaamera on nagu põlev pirn ja levi on siis see, kuhu valgus ulatub. Tõstad kaamera haagise katusest kõrgemale ja kohe levi suureneb. Samas ma pooldan ka seda juhtmega süsteemi.

tükk aega mööda läind. esimene tripp ka juba tehtud - kokku 4238 km mööda poolat ja ukraina karpaate.

kogemusi siis niipalju et.

1. tahavaate kaamera -- hea asi, aga tegelik vajadus ei olegi nii suur, nagu algselt arvasin. Muidugi on parem teel näha, ega taha pole rong tekinud ja siis vajadusel suunaga möödaminekuks märku anda. aga kuna sõit toimub peamiselt päeval, on varjude järgi ilusti näha, on taga kedagi või ei.
2. vajalik vidin oleks vast ( järgmiseks tripiks kindlasti muretsen ) rehvirõhu andurid kärule. Sest seekord sai ühe kummi täisti ribadeks sõidetud.
nähtavasti sai kuskilt mingi naela sisse ja õhu kadumist ei märganud.

ja noh egas ilma nalja tegemata ei saa mitte.
tagasitulles üle poola leedu piiri üritas leedu piirivalve ametnik rohelises mundris mulle selgeks teha, et BE kategooria algab teps mitte 3,5t autorongist, vaid 750kg registrimassiga kärust.
kui siis talle kohapeal netist LE-d näidatud, siis lubas meid "sõbra poolest" edasi sõita.
aga kutsung " sto delatj budem?" oli tavaline.

paar pilti veidi hiljem.

Rehvirõhu andur haagisele hea mõte. Haagisel rehvi tühjenemist ilmselt tõesti ei tunne.

Täpustus ka kerghaagise osas, seda võid B-kategooria juhiloaga vedada ka 3500 kg sõidukiga (autorong 4250 kg).

Ivar Kalev kirjutas: Rehvirõhu andur haagisele hea mõte. Haagisel rehvi tühjenemist ilmselt tõesti ei tunne.

Täpustus ka kerghaagise osas, seda võid B-kategooria juhiloaga vedada ka 3500 kg sõidukiga (autorong 4250 kg).

Alati täpsustada sihtriigis kehtivaid seadusi. Interneti tarkuse järgi nt saksamaal ei ole lubatud.

nootsii kirjutas:

Ivar Kalev kirjutas: Rehvirõhu andur haagisele hea mõte. Haagisel rehvi tühjenemist ilmselt tõesti ei tunne.

Täpustus ka kerghaagise osas, seda võid B-kategooria juhiloaga vedada ka 3500 kg sõidukiga (autorong 4250 kg).

Alati täpsustada sihtriigis kehtivaid seadusi. Interneti tarkuse järgi nt saksamaal ei ole lubatud.

Oled kindel? Vaatasin kiirelt TÜV lehelt seda küll välja ei loe ehk kehtivad täpselt samad tingimused, mis Eestis - B-kategooria juhiluba = auto kuni 3500 kg + kerghaagis (kuni 750 kg):
www.tuev-nord.de/en/private/traffic/driving-licence-classes/classes-bbe/

Minu paha Eks autokoolid seda väidavad et seda b96 meelitada, endal pole vajadust kunagi seda uurida. Kui Tüv-is sai 5 aastat tagasi aega parajaks tehtud siis sealgi oli seinal et üle 3.5t võivad 750kg käru ilma E-katita sappa võtta.
Edit: Vanainime otsis et kas päris seniilseks jäänd ja pole hullu reegel lihtsalt 2013 muutus