Jumperist matkaauto ehitus

euroopas on firmasid mis pakivad kokku kui ka müüvad jupikaupa aga tekkib garantii. Mina "alist" osta ei oska nii et ma oleks kindel kauba kvaliteedis ja kohaletulekus.Aga eestis on inimesi kes tegelevad elektrijalgratastega ja tellivad hiinast akusid kui nendega suhelda siis võiks ju hea asja soodsalt saada.

Ei pea alati jalgratast ise ehitama. Olemas on ka selline asi Dometic PLB40

www.easygoinc.com/shop/dometic-plb40-tragbare-lithiumbatterie/

Kas seda ka eestisse tellida saab, vastab ilmselt kohalik Dometic esindaja.

40Ah eest on hind röögatu. Aga sarnaseid seadmeid on turul teisigi kus võid päriselt kohvi pärast keeta hind jah paraku ka kolm korda kõrgem aga valmis seade koos inverteri ja laadijaga. Aku majandus on selline asi kus endale otsa vaatamise koht kas suudad ise kokku panna ja säästa 30-40% hinnast või ostad valmis toote. Aga kuna tänane "tipp" tehnika on enamuste tootjate arus jätkuvalt gaasi pliit , agm aku ja Absorber külmkapp siis ei ole miskit teha. Saksamaal on ka juba tegijaid kes fännavad päikest ja lithium akusid ning ehitavad neid siis ümber.

Aga põhjus selle vana tehnika promomises on hoolduse hinnas/vajaduses garantii ajal pead käima fiatiga fiati esinduses ja gaasiseadmeid müüja juures hooldamas.

Sel lehel oli ka amazoni viiteid, 400ah 600 euri eest: www.amazon.com/gp/product/B07P5ZND8S/ref=as_li_ss_tl?smid=A2UWFUXH0IWODZ&psc=1&linkCode=sl1&tag=vehicledwelling-20&linkId=0e9c35b5945d710b13c82d066f4fd1fb&language=en_US

Kas võiks olla mõeldav et veepaak õhtul üles soendada näiteks vebasto toel ja öösel sealt siis eralduks soojust sooja saamise eesmärgil? Peaks siis olema paak isolatsiooniga voodi all näiteks ja kui vaja soojust siis isolatsiooniga kaas maha võtta vms lahendus. Poleks ka kütteseadme müra siis. Talvel mitte aga kevad-sügis perioodiks.

Piisavalt suurt veepaaki ei ole mõtekas kaasa vedada. Webastoga kütmine kah mõttetu pigem peaks siis auto mootorist selle sooja kätte saama. Maja soojasüsteeme ju tehakse nii kus soe vee paaki salvestatakse. Aga auto peab kerge olema selleks parem diisliga küte.

Mõtlengi, et webasto poolt soendatud jahutusvedelikust soojus võtta, mitte õhu kaudu. Veepaak jah, suurema kütmiseks ja vedamiseks kulub liigset energiat, väiksemasse sellisel juhul ei salvestuks piisavalt energiat. Mõtlen, et 60-100L vahemikus. Kevad-sügisel võiks mu arust piisata mõõdukast lisaenergiast sooja saamiseks, inimkeha ise toodab sooja, abiks on seinte isolatsioon ja kaubiku siseruumis saab voodi osa kardinaga eraldada. Teen matkakat 2-le, mitte rohkemale inimestele. Kui nii võiks õnnestuda siis lahendaks nii sooja vee kui kütmise mured, talvel campimist ma vb ei plaanigi, seda ma hetkel ei pea vajalikuks lahendada.

Webasto ju enamvähem ökonoomne, kütab nii õhu-, kui vedelikülekandega, olemas on paak, kaugjuthimine, timer jne, gaasisüsteemi ehitus on ju tegelt dubleeriva süsteemi paigaldus.

Mina tulistan puusalt et ei ole mõtekas aga kindlasti on kuskil mingi õpetus kuidas energia vajadus välja arvutada ja siis saab välja arvutada kui palju vett tuleb selleks kaasa vedada. matkaauto tavaline küteseade on VW T4 puhul 2KW ja suuremate puhul alates 4KW.

BlameTheWind kirjutas: Webasto ju enamvähem ökonoomne, kütab nii õhu-, kui vedelikülekandega, olemas on paak, kaugjuthimine, timer jne, gaasisüsteemi ehitus on ju tegelt dubleeriva süsteemi paigaldus.

Kõik oleneb ikkagi sellest, kus kavatsed peatuda. Kui koos teiste autodega kuskil kämpingus, siis unusta vedelikküttega webasto kasutamine.
See töötab nagu väike reaktiiv ja mõnikord võib tulla ka ebameeldivat haisu.

Õhuga webasto, kui ta pole pandud taimeri, vaid temperatuuri sensoriga juhtplokiga (arvesta, et mõlemat ühele seadmele koos ühendada ei saa) siis see on palju inimsõbralikum, kuna võtab kiiruse ise maha.
Ainus arvestatav müra on kütuse pumba tiksumine, aga kui see on heade kummi pukside peal või eraldi isoleeritud, siis pole ka seda.
Nii et õhuga varianti saab ka platsidel kasutada, selles ka tema eelis.
Kusjuures mida võimsam, seda kiiremini saab kätte oma tempetratuuri ja saabub "vaikus" Minul 5kW isend omal ajal odavalt uuena soetatud ja väga rahul.
Jama tekib ainult siis, kui õhku soovitakse liigutada läbi torustiku ja mitmete kolmikute. See aitab aga omakorda müra vähendada, nii et tuleb leida mingi kompromiss.
Kõige puhtam ja odavam soe tuleb siiski gaasiga.

Kui ehitus tuleb rohkem illegaalne, siis soovitan vaadata ka inglismaa tootjate -müüjate poole, kus nii mõnigi asi odavam.

Näiteks 200 naelaga saab eestisse 5 liitrise KAASAS KANTAVA portatiivse gaasisojendi koos dussiga. Kuna ta pole statsionaarne seade, siis pole ka probleeme.
Kampa - Geyser Portable Hot Water System

Heats to 25 degrees above inlet temperature
Automatic ignition
Heat Input: 5kw
Easy storage and transport
Strong carry case

Gaas võib olla puhtam aga kui osta pudeligaasi (mille eest mida maksan 8.99 /5kg täitmine eks suurem odavam) siis maksimum võimuse puhul sain truma.com lehe järgi arvutades diisli kütte hinna maksimum võimsuse korral 5 senti tunnis odavama. Diisli hind siis reedene mis tankisin.

eavp Kämplates ma ei käi. Ma ei tea, mis webasto see on, lihtsalt soendab jahutusvedelikku ja kaubaruumi kütmiseks on pandud radikas, kust vedelik läbi käib ja ventilaatorid, mis radikast õhu ringlusesse viivad. Timeri nupud seal on aga pole õppind kasutamagi, on/off oskan lülitada esialgu

nootsii jah eks küsimärke tekib, palju saab näiteks 100L vette selliselt soojust salvesta, kui kiire on jahtumine jne. Ideepoolest saab taimeriga webasto öösel teistkordselt tööle panna. Eks see oleks eksperimentaalne. Point on aga selles et vett on mul naguinii vaja soendada, sellist lahendust tehes ma ei kaota. Siseruumi saan lisaks kütta webatost õhu pealt. Süüa teeks 11kg ballooniga mis ilmselt kestaks terve tripi ja 50w külmikut toidaks päikesepaneeli pealt. Sellisel juhul ma väldin gaasisüsteemi ehitamist ja gaasiseadmete ostmist teadmata kas mul nende järgi üldse vajadus on. Siiani olen jahedamatel öödel lihtsalt rohkemate tekkidega hakkama saanud, õhtul olen vahel ka automootorist elamise soojaks lasknud ja pole nagu probleemi old. Teen parem praegu korraliku isolatsiooni, üritan vältida kümasildasi jne, gaasisüsteemi saab vajadusel arendada, praegu siiski tundub et ilma selleta võiks hakkama saada.

Siit võib vist välja lugeda, et 90 ja 20 temperatuuridevahemikus on 100 liitris salvestuv energia 8,17kwh. Kui see nüüd tähendab 8h 1000w radikaga kütet siis pole ju paha
www.engineeringtoolbox.com/energy-storage-water-d_1463.html

BlameTheWind kirjutas: Siit võib vist välja lugeda, et 90 ja 20 temperatuuridevahemikus on 100 liitris salvestuv energia 8,17kwh. Mida see praktikas tähendab ei tea
www.engineeringtoolbox.com/energy-storage-water-d_1463.html

Eks ta tähendabki, et 100 liitrit soojendad kõigepealt 90 kraadi peale (ilmselt vaja teha lõke karteri põhja alla lisaks), webasto seda ära ei tee.
Siis ootad, kuni vesi jahtub 20 kraadini ja oledki ideaaltingimustes oma kilovatid kätte saanud.

Praktikas tähendab see seda, et kui teed mingi veeringluse ja automaatikaga segamise, mis kindlat temperatuuri hoiab, siis võib isegi ühe öö vastu pidada.
Mida rohkem vesi jahtub seda rohkem sooja vett juurde segatakse ja see tagasivool jahutab ka mahutis olevat vett.
Ei usu, et väikest katlamaja akupaagi koopiat on ikkagi mõtekas autosse ehitada.

Pesemisele kuluva sooja vee jaoks on päris palju odavaid gaasiga seadmeid.
Siin terve list ja ka odavamaid, kui varem pakkusin.
dein-produktvergleich.net/gas-durchlauferhitzer-test/
Osa neist muidugi ei ole matkamiseks ja kõik nad peavad töötama õues, ehk siis teed tagaluugi või uste juurde telgi pesemise ajaks.
Eraldi pesemise telkide hinnad jäävad ka 50 euro tuuri, kui Reimo kvaliteeti taga ei aja.

Aga sõites läheb ju soojaks iseenesest ja tasuta
Mis temperatuurini webasto jahutusvedeliku kütab? Ei leidnud netist.
Ma üritan neid gaasiasju vältida sest siis varsti lpg paaki vaja jne. Alternatiiv ise tehtud veepaagile võiks see Elgena olla, mis oskab erinevaid energiaallikaid kasutada.

BlameTheWind kirjutas: ...... Alternatiiv ise tehtud veepaagile võiks see Elgena olla, mis oskab erinevaid energiaallikaid kasutada.

Neid toodetakse üsna mitut sorti. Neist 3 liitrine mänguasi on mul kunagi olnud. Ei soovita.
Sulle läheb siis vaja soojusvaheti ja 2 erineva küttekehaga 12V ja 220V 10 liitrist boilerit. See tuleb üle 600 euro, seega kas on odavam, kui gaas?
www.elgena.de/collections/boiler

Mu tripid on 2-4 kuud, mis boileri puhul tähendaks koheselt põhjaalust lpg paagi paigaldust(vähemalt nii ma teeks). Paak+boiler(kasutatud) miski 900 kanti äkki kokku, arvestades et ise paigaldaks. Rohkemate võimalustega boilerid oleks jah 500-600 kanti. Aga boileri küte ehk webasto on ju autol juba olemas, veepaak, spiraal torust keerata läheks need jubinad ilmselt 150 euri kanti.

Webasto tegi mälu järgi 70 kraadi. Kui ainult sõiduajal siis saab ju pesta ainult kui sõidust tuled mitte nt õhtul kui tahaks põhku keerata. Kütmiseks võid vaadata mis maksavad teiste tootjate analoogsed õhküte diisel seadmed. Kui sa selle veepaagi soojaks kütad ja siis ennast pesed ei ole seal enam 100l vaid nt 80 ja siis kohe ka sooja vähem. Gaas on kohe kindlasti iseehitajale halb valik. Sakslased ei luba nt midagi ilma paberita teha ja sama ka 230V võrgu puhul. Kuna siin foorumis keegi väitis et diiselküte on platsidel keelatud siis hakkasin lugema ja leidsin oopis et diislist ei teadnud platsi omanikud veel midagi aga sisenedes platsile kinnitate ei teie autol on gaasi ülevaatus tehtud.

Eks siukses lahenduses on erinevaid nüansee, mis tulevad mängu, näiteks ei ole 70 kraadi ka sama mis 90 kraadi. 500w-ne väike õliradikas on kujutan ette väiksema ruumi, näiteks wc kütmiseks. Kui voodiosa kardinaga eraldada, isolatsioon on hästi tehtud, kujutan ette võiks sellest 500w-st piisata, ehk siis 4kwh kaheksa tunni peale kokku...

BlameTheWind kirjutas: ... isolatsioon on hästi tehtud...

Me teame, et pur hõbepaberiga... aga kuidas/kui palju täpsemalt. Ennem ei saa otsustada tsitaadis väidetuga.
Päikese käes autos magada saad?

Eks seda näitab praktika aga põhikonstruktsioonis 10-80mm pur või mis need sügavamad kohad tulevadki. Posti ja raamikohti ei plaani jätta isolatsioonita või nii et ainult puitkarkass on vahel. Põhiosas isoleeriks ka ilmselt ukseraamid jms ära et oleks võimalikult vähe metallpinda, kus otsene seos väli ja sisekeskkonnaga. Kombineeriks materjale, kongi külje alumised osad mõtsin teha kivivillaga mitte puriga, juhuks kui kere keevitustöid vms vaja kunagi teha(kuigi kivivill on ka tegelt põlev materjal aga muud ei tule nagu ette). samuti mõningad kohad, kus on juhmed või mehhanilised asjad millele võib tekkida vajadus ligi pääseda. Muud raamitühimikud laseks tavalist vähepaisuvat ehitusvahtu täis. Ukseraame teeks ilmselt kleebitava, painduva kummvahtplaadiga vms. Põrandale 20 või 30mm sinise vahtplaadi, nime ei mäleta aga on tugevam kui teised vahtplaadid.

See "käepärastest" soodusvahenditest tehniline arendus, see, mis vajab pidevat ümberseadistamist ja kombineerimist, see pole hea reisikaaslane. Huvi sellega pidevalt tegeleda võib üpris kiiresti muutuda jahtunuks, et mitte öelda tüütuks. Või on mul vanainimese arusaamine...

Tähendab tsitaadi väide ei pea paika.
Kuidas kavatsed panna kinni sisemise katte või jääbki pur siseviimistluseks?

Mõte oli jätta purist sissepoole(karkassi vahele) õhuvahe ja siis foolium-vaht-foolium materjal, karkassid paigaldada nii, et nad moodustavad õhukanalid, mis lähevad lae alla kokku ja luukideni välja. See foolium-vaht-foolium materjal oleks samaaegselt aurutõke. Siis alles siseviimistlus materjal. Mis ma siis täpsemalt valesti planeerisin?