Tervitus kõik see karavani pere!
Meid ajendas veelkord kirjutama see teema, sest meie meilboksid ja telefonid on paar päeva punased olnud. Ja enamusele tundub, et meeldis.
Mis toimus? Toimus see, et solvati otseselt meie perekonda (neli liiget), kes pani sellesse üritusse kogu oma vaba aja ja tahte, et see hästi välja kukuks. Selle eest tasu tahtmata, makstes esimesena osalustasu.
Otsustasime teile kirjutada lahti, kuidas toimus juubelikokkutuleku organiseerimine meie pere poolt.
Tõsisemaks asjaajamiseks läks 6 kuud enne üritust. Kokku oli vaja leppida Moostega, giididega, sepaga, villakojaga, bändiga, toitlustajaga, õhtujuhiga, lastega tegelejaga, teatritrupiga, ka elektrivarustus vaja läbi mõelda. Kuna see ei ole kämping. Arvutasime välja juhtmete kogupikkused. Ka mõis polnud sellise asjaga enne kokku puutunud.
Ja jõudiski kätte see kauaoodatud päev. Kogu meie pere neli liiget pluss üks vabatahtlik, olime reede hommikul kella kaheksast rivis.
Paigaldasime telke, laudu, märkisime maha karavani kohti murule, et oleks mingisugune kord, turvalisus ja mõnus olemine. Samal ajal paigaldas ka toitlustaja oma telki ja furgooni. Kihutasin hommikul kaheksaks Gramosse juhtmete järgi. Selgus, et mulle pole valmis pandud ühtki juhet. Olgugi, et ma olin veelkord kaks päeva enne käinud üle küsimas, et kas mulle juhtmed on tellitud reedeks. Selgitasin juhatajale, mille ta praegu korraldanud on läks ta ka näost valgeks. Ja lubas mulle kõik juhtmed lõunaks platsi peale isiklikult kohale tuua. Selle ka ta täitis. Jõudsime kõik kella 12 valmis ja jäime ootama esimesi külalisi. Laua taga oli minu tütar koos sõbrannaga. Pojaga vedasin kaableid ja paigutasin autosid. Naine tegeles kodus sel ajal veel paberimajandusega. Kiitused talle! Tema printis meile kõik toidutalongid, kavad ja registreerimislehed.
Mõttes olin ma pannud paika, et ma ei lase kellelgi kohti valida, vaid panen järjest. Aga esimese autoga olin natuke „pehmo“ ja lasin valida. See oli viga, sest nad muutsid oma kohta poole tunni jooksul 2 korda. Edasi ma valida väga ei lubanud.
Umbes kella 9 õhtul olidki enamus autosid kohal ja paigutatud. Saime siis end natuke vabamalt tunda. Reedel lõpetasime pool neli hommikul, käies laagriplatsile tiiru peale, et kõik oleks kontrolli all.
Vabandan, et kutsusime mõnda inimest korrale, et ta ei laseks šampust põrandale laiali bändi vaheajal. Kuna teadsin, et selle põranda ühe ruudu vahatamine maksab 3 eurot ja selles ruumis on 330 ruutu põrandapinda..
Laupäevahommik algas meie perele täieliku õudusunenäoga kell 9 hommikul. Tulles bussist välja nägin kohal kalamüüjat, kelle oli sinna kutsunud üks meie karavaanlastest. Temaga oli kokkulepe, et kalamüüja tuleb pühapäeva hommikul. Vabandan nende ees, kes ootasid pühapäeva hommikus kalamüüki. Minnes korrale kutsuma seda naisterahvast, et ta paluks kalamehel ära minna hakati mind solvama seal busside vahel. Solvatud said kõik organiseeriad, sest nad on kõik pätid ja vargad. Kuna olime julgenud kohale kutsuda 2 euri pakkuva õlle ja 4 eurise supimüüja. Miks ei või olla teist toitlustajat? See toitlustaja, kes meil oli kohal sai kokku lepitud 6 kuud enne üritust. Ta tegi meile reedeõhtuse prae 3 euri eest. Selle sees oli praad, tee, kohv ja kringel.
Kalamüüja asjus helistati mulle 2 päeva enne üritust, et kellegi vaene kohalik kalamees tahab tulla kala müüma. Me tulime talle niipalju vastu, et selgitasime talle, et me ei saa laupäeval kahte toitlustajt lubada. Palun tulgu pühapäevahommikul. Leppisime selle ka temaga kokku ning panime teate foorumisse üles. Aga sellest kokkuleppest ei peetud kinni.
Mis sõimamise juures kõigerohkem häiris, et seal kõrval olid teised karavaanlased ning nad olid sõimajaga ühel meelel.
Ja siis läks lahti kõvaks arutamiseks, kes kust saaks 1 euroga õlle toodud. Peaks klubile ostma õllekraanid. Oldi isegi nõus maksma topsi eest 2 eurot. Tähtis, et see raha ei läheks kohalikule ettvõtjale. Pigem mingu see Karavani klubile. Meil on kurb kuulata, et me hakkame klubile alkoholimüügiga raha teenima. Seda juttu pidime kuulama kogu kokkutuleku aja.
Kirjutame lahti ka laste teema.
Lugedes foorumis üht kirja, kus öeldakse, et me ei oota siia lapsi, kuna me julgesime öelda, et vanem võiks ka oma laste järgi vaadata.
Kirjutan lahti, miks selline ütlemine. Kuna meie, kui korraldajate poole pöördusid vanemad, et platsil kõnnivad teatud lapsed ja saadavad teisi lapsi kõikidesse kehal olevatesse aukudesse nung, kes löövad teise lapse prillid puru. Kutsusime ise korrale lapsi, kes hüppasid folgikoja aknast alla ja rippusid sealsete ruloode seljas, sest suuremate tüdrukute ütlemine neile ei mõjunud.
Ei kuulanud ponide kasvatajate sõna, kes palusid lapsel, kes tuli koeraga, et ta ei tuleks ponide ligi. Saades poisilt vastuse, et mul ükskõik (suva) ning minnes ikkagi koeraga ponisid hirmutama. Meil on kahju neist noortest loomapidajatest, sest nad tulid tasuta lastele ponisid näitama.
Teatrietendusest rääkides, siis oli kurb kuulata arutelu, et tahetakse 4 eurot pileti eest. Et see on röövimine. Tegelikult selgus kohapeal, et pilet oli hoopis 1 euro. See oli teatritrupi üllatus meile. Ja selle 1 euro eest sai ka veskis ekskursiooni, kes tahtis. See teatrietendus tehti spetsiaalselt meie jaoks laupäeval kella viieks. Selles osales 13 inimest. Täname neid, kes võtsid vaevaks seda etendust vaatama tulla ja kellel polnud kahju kohalikule trupile raha tuua.
Õhtu jätkudeks olime jälle folgikojas ja jälgisime, et kellelgi ei tuleks mõtet šampust maha valada. Pidades kogu õhtu kuulama kellele miskit ei meeldi. Miks tema peab maksma teiste pere laste eest, kuna ta on tulnud sel korral üksi. Saades mitte aru, kui bänd tuleb kell 10 peale, siis on lapsevanemad on oma lastega juba vagunites ja tema tantsib nende raha eest. Kuula juttu, kui halb on korraldajate poolt organiseeritud kingitus, et see kõlbab ainult garaaži põrandlapiks. Ja see lõputu vaagimine, et kohalikud röövivad küsides 2 eurot õlle eest. Ja keegi saab kokkutuleku rahade eest rikkaks.
See, et hommikuks folgikoda korras oli ja läbu näha polnud, oli tänu koristajatele, kes selle korda tegid.
Sel õhtul lõpetasime ka pool neli hommiku koos viimaste tantsijatega.
Pühapäevahommikul vabandame nende ees, et jõudsime lipu mõni minut enne 12 langetada. Sellest järgmine poleemika. Öeldes seda ausalt, ei tahtnud me seda lippu laupäevalgi üles tõstagi.
Natuke numbreid, siis selle kolme päeva jooksul teenindas meid Mooste Mõisas varjatud ja varjamata kujul 30 inimest!!!!
Meil oli häbi kuulata kolm päeva vingumist, et kuidas saaks odavamalt ning mitte kogukonda toetada.
Täna sain veel ka üllatuse osaliseks. Viies ära elektrijuhtmed, näidates seda ülesõidetud elektripistikute pesade rulli ja oodates suurt arvet, tegid kohalikud hoopis žesti. Nad ütlesid, et on pärit ise ka Mooste ligidalt. Nad ei küsinud selle eest ühtki senti, võttes selle pikenduse maksumuse enda kanda. Andes märku, et toetavad meie üritust, et me siia tagasi tuleks ja natukenegi turgutaks seda kogukonda. Ja siis oli meil jälle häbi, mõeldes seda, mis oli kolmel päeval kuulama Moostes...., et kõik on nii kallis.
Ja hea on see, et kõige selle segadusega võtsin ma 3 kilo alla ja kulutasin palju närvirakke.
Ja kui on kellelgi veel küsimusi, sest siia ei saanud kõik kirja, siis võib helistada meile.
Ja karavan liigub edasi!
Lugupidamisega perekond Kasemets Põlvast