meelis kirjutas:
Käisin just uusi rehve alla panemas ja meeste väitel neil ongi lamellid ja siis sinna lastakse naelad sisse.
Päris nii see siiski ei ole, kuigi tänasel päeval kipuvad isegi eranditel vahest erandid olema.

On lamellrehvid(kus pole naastude paigaldamiseks kohti), naastrehvid ja ilma naastudeta talverehvid, ehk siis sellised, kuhu on naastud panemata jäetud ja mida saad vastavalt isiklikele eelistustele kas siis lamellina kasutada või lasta ära naastutada.
Korrektor tõmbab siinkohal sõnale naastutatud punase joone alla - ilmselt pole sellist sõna olemas.

Eks see kuidagi harjumatult kõlab küll... Nagu rehv-ki, siis kui seda kunagi "kummi" asemel kasutama hakati... Aga ilmselt peab muutustega harjuma, nagu seda meie suures euroopa kodus pidevalt toonitatakse.
Mina olen veendunud naastrevi pooldaja ega näe lamelli juures mitte ühtegi eelist Eestile omases vahelduvas talveilmas. See on vaid paratamatu valik nende autode jaoks, millega talvisel ajal lõuna poole peab käima.
Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse mitte sellest rääkida ega taaskord põhimõttelist vaidlust üles tirida.
Hoopis sõiduautode suverehvidest. Matkaautosid see ei puuduta, kuna nende rehvid on suure massi kohta väga kitsad.
Tulenevalt meie valdavalt vihmasest kliimast(viimast suve pole mõtet arvestada, sest sellist pole kümme varasemat aasta olnud ega enam ilmselt tule ka

) ja pahatihti pikirööpasse sõidetud ning päikese poolt välja sulatatud pigiga maanteedest, mis märjalt on ülilibedad, hakkasin ma oma sõiduautol juba ammu kasutama nn lõuna Euroopa lamelli. Või vihmarehvi nagu seda mõnel pool kutsutakse. Just sellist millega Priit teemat alustas - m+s on peal, aga mägesid ega lumehelbeid pole.
Põhjuseks olid korduvad vesiliugudest tingitud kriitilised olukorrad. Selle koha peal võib nüüd delfilikult targutada, et kiirus tuleb valida vastavalt teeoludele, aga reaalselt on märja asfaldi olud nii muutlikud, et vali mida sa valid, ikka tuleb ette olukordi, kus tagumikuga tunned, et auto enam tee küljes kinni pole. Ja igaks juhuks 60-ga Tallinnast Tartusse sõita on ka kuidagi...
Mis ma oma kogemuste pealt öelda võin... märjal teel on sõitmine oluliselt kindlam, kuna veesooned on laiemad ja uuest peast ka sügavamad kui suverehvil. Kuival teel pole mingit vahet vähemalt seni, kuni tavaliikluses ringrajasõidu võtteid kasutama ei hakka. Kevadisel ja sügisesel rehvivahetusel ei pea jälgima kuupäevi vaid ainult ilmaolusid. Müra ja kulumiskiirus ei sõltu mitte rehvitüübist vaid valmistajast. Ehk siis korralik vihmakas võib olla palju vaiksem ja kestvam, kui keskpärane suverehv.
Kogu eelnev sai kirja pandud kahel lihtsal põhjusel - esiteks, kuna Priit m+s' ide teema tõstetas ja teiseks - ehk on keegi veel samade probleemidega kokku puutunud, aga lahendus alles leidmata.

Ohutut kulgemist igas olukorras!