TEEMA: Eestis müüdavad talverehvid Eestis kasutamiseks...

Minule oli üllatuseks, et Eestis müüakse talverehve (ok, müüa ju võib, et ostja saaks sõidukiga lõunasse sõita, aga et ka lubatud sellistega sõita Eestis), mis ei oma märget - lumehelbeke või kolm mäetippu, sõidukitele M1, N1, O1 ja O2. Neile sõidukitele on Eestis talverehvid nõutud.
Minu sõidukid M1-matkaauto, N1-kaubik ja O2-haagissuvila kasutavad alati lamellrehve, milledel lumehelbekese ja kolme mäetippu märgistus lisaks muidugi ka M+S märgistus

www.err.ee/909573/ministeerium-kaalub-ee...lamellrehvide-keeldu

Pagan, mind ei ole ikka veel midagi suutnud lamelliusku keerata.

Sõidukal on hetkel lamellid all, kuna ostsin paar kuud vana esinduse demoauto (kuna sobivat uut laos polnud ja 4 kuud ei viitsind oodata) ja sellele olid juba lamellid alla kruvitud, mis niisama kauba peale anti. Bussil on naelad (Continental VancoIceContact). Vahe on ikka täiesti uskumatu - kodu lähedal on paar sellist 30-45-kraadist kurvi, kus sõidukaga tuleb 10-15km/h ettevaatlikult läbi minna ja ikka hakkab esiots libisema, bussiga sõidan 3. käiguga 25-30km/h läbi ja ei ole seda tunnetki, et libe oleks.

Eks see olegi nii, et vastavalt vajadusele. Ma selline rahulik liikleja

Lammellid mul mõlemal vedukil selleks, et suvilal on aastaringselt lamellid all

Ja kuna O2 haagis peab omama sama tüüpi rehve (kas siis nael või lamell) mis vedukil, siis ongi vedukitel lamellid.

tfr, kui suur on sul sõiduka ja bussi masside vahe?
Peaks olema vahe sees, et kerge sõiduk lamellidega versus raskem sõiduk näeltega...?
Kas lamellidel lumehelbekese või kolme mäetippu märgistus?

Olin ka pikka aega naastrehvi usku, aga tänaseks olen lamelli peale üle läinud.
Ja minu kogemus ütleb, et kus on vahe tuntav on lausjää.
Olen korra ka niinimetatud euro lamelliga sõitnud, millel pole lumehelbekest ja rohkem ei taha.

Naastu ja lamellimeeste vahel käib juba aastaid duell.
Eelistused sõltuvad ju pigem sellest, kus sõidetakse.
Nädalavahetusel jäisel külateel ei saanud libedusest arugi. Aga kumikutega kõndides nõudis püstijäämine head tasakaalutunnetust.
Käisin just uusi rehve alla panemas ja meeste väitel neil ongi lamellid ja siis sinna lastakse naelad sisse.

meelis kirjutas:

Käisin just uusi rehve alla panemas ja meeste väitel neil ongi lamellid ja siis sinna lastakse naelad sisse.

Päris nii see siiski ei ole, kuigi tänasel päeval kipuvad isegi eranditel vahest erandid olema.
On lamellrehvid(kus pole naastude paigaldamiseks kohti), naastrehvid ja ilma naastudeta talverehvid, ehk siis sellised, kuhu on naastud panemata jäetud ja mida saad vastavalt isiklikele eelistustele kas siis lamellina kasutada või lasta ära naastutada.
Korrektor tõmbab siinkohal sõnale naastutatud punase joone alla - ilmselt pole sellist sõna olemas. Eks see kuidagi harjumatult kõlab küll... Nagu rehv-ki, siis kui seda kunagi "kummi" asemel kasutama hakati... Aga ilmselt peab muutustega harjuma, nagu seda meie suures euroopa kodus pidevalt toonitatakse.

Mina olen veendunud naastrevi pooldaja ega näe lamelli juures mitte ühtegi eelist Eestile omases vahelduvas talveilmas. See on vaid paratamatu valik nende autode jaoks, millega talvisel ajal lõuna poole peab käima.
Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse mitte sellest rääkida ega taaskord põhimõttelist vaidlust üles tirida.

Hoopis sõiduautode suverehvidest. Matkaautosid see ei puuduta, kuna nende rehvid on suure massi kohta väga kitsad.
Tulenevalt meie valdavalt vihmasest kliimast(viimast suve pole mõtet arvestada, sest sellist pole kümme varasemat aasta olnud ega enam ilmselt tule ka ) ja pahatihti pikirööpasse sõidetud ning päikese poolt välja sulatatud pigiga maanteedest, mis märjalt on ülilibedad, hakkasin ma oma sõiduautol juba ammu kasutama nn lõuna Euroopa lamelli. Või vihmarehvi nagu seda mõnel pool kutsutakse. Just sellist millega Priit teemat alustas - m+s on peal, aga mägesid ega lumehelbeid pole.
Põhjuseks olid korduvad vesiliugudest tingitud kriitilised olukorrad. Selle koha peal võib nüüd delfilikult targutada, et kiirus tuleb valida vastavalt teeoludele, aga reaalselt on märja asfaldi olud nii muutlikud, et vali mida sa valid, ikka tuleb ette olukordi, kus tagumikuga tunned, et auto enam tee küljes kinni pole. Ja igaks juhuks 60-ga Tallinnast Tartusse sõita on ka kuidagi...

Mis ma oma kogemuste pealt öelda võin... märjal teel on sõitmine oluliselt kindlam, kuna veesooned on laiemad ja uuest peast ka sügavamad kui suverehvil. Kuival teel pole mingit vahet vähemalt seni, kuni tavaliikluses ringrajasõidu võtteid kasutama ei hakka. Kevadisel ja sügisesel rehvivahetusel ei pea jälgima kuupäevi vaid ainult ilmaolusid. Müra ja kulumiskiirus ei sõltu mitte rehvitüübist vaid valmistajast. Ehk siis korralik vihmakas võib olla palju vaiksem ja kestvam, kui keskpärane suverehv.

Kogu eelnev sai kirja pandud kahel lihtsal põhjusel - esiteks, kuna Priit m+s' ide teema tõstetas ja teiseks - ehk on keegi veel samade probleemidega kokku puutunud, aga lahendus alles leidmata.
Ohutut kulgemist igas olukorras!

Mina olen veendunud naastrevi pooldaja ega näe lamelli juures mitte ühtegi eelist Eestile omases vahelduvas talveilmas.

Ilmselgelt ei proovi ma Illar sind ümber veenda, kuid midagi ikkagi on
Müratase ja keskonnasõbralikkus

Imre kirjutas:

Ilmselgelt ei proovi ma Illar sind ümber veenda, kuid midagi ikkagi on
Müratase ja keskonnasõbralikkus

Mina ei ürita samuti Sinu seisukohti ümber lükata, lihtsalt naljaga pooleks põhjendada, miks need argumendid minu jaoks aktuaalsed ei ole.

Naastrehvi müratasemega on nii, et matkaautol on see tõepoolest olemas, aga kaob märkamatult kogu muu kohina, mühina ja kõmina sisse ära.
Sõiduautol rataste müra tuppa ei kosta. Lihtsalt selline auto on...

Keskonnasõbralikkus on pisut keerulisem teema.
Mis puutub väitesse, et naastud lõhuvad asfalti ja tekitavad sellest tingitud tolmu, siis jah, lõhuvad küll. Aga selles pole süüdi naastud, vaid meie alla igasugust arvestust asfaldi kvaliteet. (Millel omakorda on objektiivsed põhjused, mis meie teemast pisut välja jäävad.) Ka kevadised tolmupilved teedel tulenevad pigem meeletust nitraatide kogusest, mis talvel teedele puistatakse ja kevadeks kenasti teepeenardele koguneb, mitte naastude poolt tekitatud asfaldipurust... Sel teemal julgen ma pisut arvamust avaldada, kuna igapäevase töö tõttu näen ma nii asfalteerimist kui soolatamist ka "köögi" poole pealt.
Kahjuks on nii, et kui meil Soome ja Rootsi kombel teede soolatamine lõpetataks, muutuks laipade loendamine Tallinn-Tartu maantee ääres ilmselt igapäevaseks reaalsuseks.
Samuti ei usu ma "roheliste" väidet, et jääkarude elamistingimused sellest paremaks muutuvad, kui mina naastrehvidest loobun.

Üks huvitav artikkel naastrehvi mõjust keskkonnale.

www.accelerista.com/eluviis/uuring/rehvisaaste-kevadel/

Ilmselt on peagi uut maksu oodata. Ja eesmärk pühitseb abinõud - nagu seegi artikkel.

Jälle mingi lambi numbritega artikel.. Saksa kopsuarstid väitsid et selliseid uuringuid ei ole olemas. Sakslased tegid selle diisli keelamise ajal päris mitu dokumentaali sellest peenosakestes.

Eks nii on jah.
Huvitav, et meil pole juba ära korraldatud seda, meie riigis peab ikka kõik ruttu esimesena ära tegema

nootsii kirjutas: Jälle mingi lambi numbritega artikel.. Saksa kopsuarstid väitsid et selliseid uuringuid ei ole olemas. Sakslased tegid selle diisli keelamise ajal päris mitu dokumentaali sellest peenosakestes.

No kui meil linnas kevadel tolmu ei oleks, siis ma võiks Sinuga nõus olla, aga kahjuks linnapilt näitab midagi muud

Eks sellerga on lood nii et siis tahetaks sellist teehooldust nagu nt Šveitsis Ümber täiesti puhta asfalt tee on 1m lund. Ja pärast on sama tulemus mis sakslatel on diislikeeluga, mitte mingit tulemust ei ole

Huvitav, et alles kevadel hakkab naelrehv rohkem saastama! Siit saab järeldada, et novembrist kuni märtsini probleemi pole.

Kas neis linnades kus naelrehve ei kasutata ei ole peenosakeste probleemi? Ja kas on sis peenosakeste probleem või tolmu probleem?

Teema väline märkus, et on olemas ägedaid spetsialiste, kes soovitavad 2× aastas autot poleerida... Ja kindlasti on ka uuringud tehtud, et see on kasulik Mis saab auto värvkattest, kui seda 2× aastas poleerida

Sama kehtib ka rehvide kasutamise kohta Spetsialistid ja uuringud

Seega, võtkem interneeduse/meedia uuringuid ja spetsialistide arvamusi vähe ettevaatlikumalt

www.delfi.ee/a/85631569

Iga auto omanik peaks teadma millised rehvid ta oma autole alla paneb, see oleneb kindlasti kus selle autoga sõidetakse. See pole ka õige, et sõidetakse M&S rehvidega aasta ringselt. Väga hästi ütles kunagi meile Tallinna ülikooli õppejõud, käige ise ka aasta ringi kalossidega aga miks te ei käi? Rehvide kasutamine sõltub tee temperatuurist. Mina leian, et suvel olgu suverehvid ja talvel talverehvid. Mis puutub autode üldisesse hooldusesse siis eks iga inimene teab kuidas ta ennast ja oma vara hoiab ja hooldab. Kindlast on mõte autot mingi aja tagant peale pesemist ka poleerida. Peale poleerimist on ka auto pesemine tunduvalt kergem.

Alati on huvitav lugeda, kui räägivad kõige suuremad spetsialistid, kes teavad kõike kõigest.
Tegelikult on peenosakeste teema palju peenem teadus, kui enamik siin lugejatest arvata oskavad. Kindlasti ei tasu tolmu ja peenosakesi omavahel segamini ajada. Aga alati tasub ennast harida ja üks vastavasisulne artikkel on siin (ei ole mingi propaganda):
bioneer.ee/tallinna-%C3%B5hk-l%C3%BChendab-eluiga-0

Kui selle artikli valguses visata pilk reaalajas Eestile, siis on näha näiteks üsna õnnetu olukord Kehras (sisemaa, tööstus):
www.õhuseire.ee/

Üldiselt tasub õhusaastest võimalusel eemale hoida, kuna kahjuks peenemad osakesed võivad ladestuda otse vereringesse ja pikaajaliselt võib sellel olla sõna otses mõttes tappev mõju. Siin ei aita paraku ka paljudele tuntud HEPA filtrid - selle tehnoloogia toime lõppeb varuga enne päris peenosakesi:


Meie klubiliige Urmas võib-olla on nõus seminaril saunas pidama huvilistele lühiloengu peenosakestest.